Kooli õppekava on põhikooli ja gümnaasiumi õppe- ja kasvatustegevuse alusdokument, milles kirjeldatakse õppe rõhuasetused ja tegevused õppekava täitmiseks.
Kooli õppekava ülesehituse koostamisel on aluseks võetud „Põhikooli riikliku õppekava“, „Gümnaasiumi riikliku õppekava” “Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus” ja Häädemeeste Keskkooli arengukava 2017 – 2020.
Häädemeeste Keskkooli kooliastmed on:

1) I kooliaste: 1. – 3. klass

2) II kooliaste: 4. – 6. klass

3) III kooliaste: 7. – 9. klass

4) gümnaasium: 10. – 12. klass

Kooli õppekava koostamisel osalevad kõik koolis õppe- ja kasvatusalal töötavad isikud ning vajadusel teised koolitöötajad. Kool kaasab õppekava koostamisse õpilasi, lapsevanemaid ja teiste huvirühmade esindajaid. Kooli õppekava koostamise, rakendamise ja arendamise demokraatliku korralduse eest vastutab direktor.
Kooli õppekava kehtestab direktor. Muudatused kooli õppekavas esitatakse enne kehtestamist arvamuse avaldamiseks õpilasesindusele, õppenõukogule ja kooli hoolekogule.
Kooli õppekava sisaldab õppekava üldosa ja ainekavasid. Ainekavad on koondatud ainevaldkonniti ja esitatud klassiti põhikoolis ja kursuste kaupa gümnaasiumi osas ning lähtuvad väljundipõhise õppekava koostamise põhimõtetest.
Õppekava on väljundipõhine, st rõhuasetus on õpilaste poolt õppimise kaudu õppeprotsessi lõpuks omandatavate õpitulemuste ja pädevuste omandamisel ning nende hindamisel. Hindamise aluseks on õpitulemustele ja pädevustele toetuvad kriteeriumid.
Õppekava aluseks on mudel, milles on keskne roll üldpädevustel ja valdkonnapädevustel ning millele lisanduvad läbivad teemad. Läbivate teemade õpetus realiseerub kogu koolipere ühise toimimise kaudu, põhinedes lõimingul ja õppekeskkonna korraldusel.
Kooli õppekava üldosas esitatakse:

1) kooli väärtused ja eripära, kooli õppe- ja kasvatuseesmärgid;

2) õppekorraldus põhikoolis: tunnijaotusplaan õppeaineti ja klassiti, sealhulgas I kooliastmes

kaheksa, II kooliastmes kümne ja III kooliastmes nelja nädalatunni kasutamine, läbivate teemade ja lõimingu rakendamine, valikainete ja võõrkeelte valik;

3) õppekorraldus gümnaasiumis: kohustuslike kursuste ja kooli pakutavate valikkursuste

kirjeldused, õpilase õppekoormuse kujundamise põhimõtted, õppeainetevahelise lõimingu

põhimõtted;

4) üldpädevuste kujundamiseks ja õppekeskkonna mitmekesistamiseks kavandatud tegevused;

5) III kooliastme loovtöö temaatika valiku, juhendamise, töö koostamise ja hindamise

kord;

6) õpilasuurimuse või praktilise töö korraldus gümnaasiumis;

7) õpilaste arengu ja õppimise toetamise ja hindamise ning gümnaasiumi

lõpetamise korraldus;

9) hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorralduse põhimõtted, tugiteenuste rakendamise

kord;

10) õpilaste ja lastevanemate teavitamise ja nõustamise korraldus;

11) karjääriõppe, sh karjääriinfo ja -nõustamise korraldamine;

12) õpetajate koostöö ja töö planeerimise põhimõtted;

13) kooli õppekava uuendamise ja täiendamise kord.

HÄÄDEMEESTE KESKKOOLI ÕPPEKAVA ÜLDOSA

1. jagu Kooli väärtused ja eripära, õppe- ja kasvatuseesmärgid ning -põhimõtted

§ 2. Kooli väärtused ja eripära

Häädemeeste Keskkoolis on oluline iga lapse individuaalne ja mitmekülgne areng, millele aitavad kaasa kompetentsed ja professionaalsed õpetajad.

Oleme rahuliku õpikeskkonnaga turvaline kogukonnakool, kus tehakse koostööd ning kus valitseb hoolivus, vastastikune austus ja positiivne eluhoiak.

Igaühel on vastutus oma õppimise, käitumise, oma kooli ja kodukoha ning ümbritseva looduse hoidmise ja väärtustamise eest.

Kooli omanäolisus seisneb eelkõige kodukoha väärtustamises, mis väljendub ümbritseva looduse tundmises ja hoidmises, kodukandi kultuuri ja rahvuslike traditsioonide au sees hoidmises ning koolis ettevõtlikkuse toetamises.
Koolis toimuv väärtuskasvatus kujundab eelkõige väärtushinnanguid ja -hoiakuid, mis on isikliku õnneliku elu ja ühiskonna eduka koostoimimise aluseks.

§ 3. Kooli õppe- ja kasvatuseesmärgid ning põhimõtted

Häädemeeste Keskkooli missiooniks on pakkuda iga lapse jaoks turvalist ja arendavat kasvukeskkonda, kus iga õpilase võimed on maksimaalselt arendatud.
Koolis on õppija arengust lähtuv, rahulik ja mitmekesine, koostöine õpikeskkond.
Koolis on väljundipõhine õppekava, õpetajad rakendavad seda ning kõik kooli töötajad pööravad tähelepanu õpilaste üldpädevuste omandamisele.
Õppe ja kasvatuse aineüleseks eesmärgiks on põhikooli riikliku õppekava § 4 lõikes 4 ja gümnaasiumi riikliku õppekava § 4 lõikes 3 esitatud üldpädevuste, põhikooli riiklikus õppekavas § 7, § 9, § 11 kooliastmeti kirjeldatud pädevuste ning ainevaldkonna kavades esitatud valdkonnapädevuste kujunemine.
Üldpädevused kujundatakse kõigi õppeainete ja koolivälise tegevuse toetamise ning koolitöötajate hoiakute kaudu.
Kasvatuseesmärgid saavutatakse koolipere, õpilase ja perekonna vastastikuses koostöös.

2. jagu Õppekorraldus põhikoolis

§ 4. Õppe ja kasvatuse korralduse alused

Õppekorralduse põhivorm põhikoolis on õppetund. Õppetunni arvestuslik pikkus on 45 minutit. Kaks õppetundi võib toimuda järjest ilma vahetunnita.
Igapäevase koolitöö korralduse põhialus on tunniplaan, millega on määratletud tundide arv ja järjekord õppepäevas.
Häädemeeste Keskkooli põhikoolis kehtivad Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt kehtestatud koolivaheajad. Õppeaastas on 35 nädalat, kokku 175 koolipäeva.
Õppeaasta on jaotatud trimestriteks.
Algklassides võib kasutada üldõpetuslikku õpet, mille puhul keskendutakse teatud teemadele, eristamata tavapäraseid ainetunde.
Õpilaste väikese arvu puhul korraldatakse õpe liitklassis/liitrühmas.
Kool toetab ja tunnustab õpilase osalemist aineolümpiaadidel, võistlustel, õpilasprojektides, esinemist ülekoolilistel sündmustel ja ülekooliliste sündmuste organiseerimisel.

§ 5. Läbivate teemade ja lõimingu rakendamine

Läbivad teemad on üld- ja valdkonnapädevuste, õppeainete ja ainevaldkondade lõimingu vahendiks ning neid arvestatakse koolikeskkonna kujundamisel. Läbivad teemad on aineülesed ja käsitlevad ühiskonnas tähtsustatud valdkondi ning võimaldavad luua ettekujutuse ühiskonna kui terviku arengust, toetades õpilase suutlikkust oma teadmisi erinevates olukordades rakendada.
Läbivate teemade õpe realiseerub:
õppekeskkonna korralduses – kooli vaimse, sotsiaalse ja füüsilise õppekeskkonna kujundamisel arvestatakse läbivate teemade sisu ja eesmärke;
aineõppes – läbivatest teemadest lähtudes tuuakse aineõppesse sobivad teemakäsitlused, näited ja meetodid, viiakse koos läbi aineteüleseid, klassidevahelisi ja ülekoolilisi projekte. Õppeainete roll läbiva teema õppes on lähtuvalt õppeaine taotlustest ja õppesisust erinev, olenevalt sellest, kui tihe on ainevaldkonna seos läbiva teemaga;
valikainete valikul – valikained toetavad läbivate teemade taotlusi (informaatika, võõrkeelte vestluskursused, tekstiõpetus, ettevõtlusõpetus, praktiline matemaatika, liiklusõpetus, folkloor, kodukoha loodus ja kultuur, kodukoha loodus, kodukoha ajalugu, kodukoha käsitöö, tants);
läbivatest teemadest lähtuvas või õppeaineid lõimivas loovtöös – õpilased lähtuvad läbivast teemast loovtöö valikul;
korraldades koostöös kooli pidaja, paikkonna asutuste ja ettevõtete (RMK Kabli külastuskeskus, Häädemeeste Muuseum), teiste õppe- ja kultuuriasutuste (Staicele Keskkool, Uulu Põhikool, Tahkuranna Lasteaed-algkool, Metsapoole Põhikool) ning kodanikuühendustega klassivälist õppetegevust ja huviringide tegevust ning osaledes maakondlikes, üle-eestilistes (KIK õppekäigud) ja rahvusvahelistes projektides (Erasmus+).

§ 6. Põhikooli kohustuslikud õppeained ja võõrkeelte valik

Kooli õppekavas on esitatud järgmised kohustuslike õppeainete ainekavad:

1) keel ja kirjandus: eesti keel, kirjandus ;

2) võõrkeeled: A-võõrkeel, B-võõrkeel;

3) reaal- ja loodusained: matemaatika, loodusõpetus, bioloogia, geograafia, füüsika, keemia;

4) sotsiaalained: inimeseõpetus, ajalugu, ühiskonnaõpetus;

5) oskusained: muusika, kunst, tööõpetus, käsitöö ja kodundus, tehnoloogiaõpetus, kehaline

kasvatus.

A-võõrkeelena õpitakse inglise keelt 3. klassist, 6. klassist B-võõrkeelena õpitakse vene või saksa keelt.
– 4. klassi eesti keel on vastavalt osaoskustele jagatud kaheks õppeaineks:

– 4. kl eesti keel: lugemine ja kirjutamine

§ 7. Põhikooli tunnijaotusplaan õppeaineti ja aastati

Põhikool tagab õpilasele õppe kohustuslikes õppainetes alljärgnevas tunnijaotusplaanis vastavalt klassidele esitatud nädala õppetundide mahus:

Õppeaine	KO 60	I	II	III	KO 73	VA 10	IV	V		VI	KO 90	VA 4	VII	VA	VIII	VA	IX	VA
Eesti keel	19	6	7	6	11		5	3		3	6		2		2		2
Kirjandus	0				4			2		2	6		2		2		2
A-võõrkeel IK	3			3	9		3	3		3	9		3		3		3
B-võõrkeel V, SK	0				3					3	9		3		3		3
Matemaatika	10	3	3	4	13		4	4		5	13		4		4,5		4,5
Loodusõpetus	3	1	1	1	7		2	3		2	2		2		0		0
Geograafia	0				0						5		1		2		2
Bioloogia	0				0						5		1		2		2
Keemia	0				0						4		0		2		2
Füüsika	0				0						4		0		2		2
Ajalugu	0				3			1		2	6		2		2		2
Inimeseõpetus	2		1	1	2			1		1	2		1		1		0
Ühiskonnaõpetus	0				1					1	2		0		0		2
Muusika	6	2	2	2	4		2	1		1	3		1		1		1
Kunst	4,5	2	1	1,5	3		1	1		1	3		1		1		1
TÖ, KÄ, TEH	4,5	1	2	1,5	5		2	2		1	5		2		2		1
Kehaline kasvatus	8	2	3	3	8		3	3		2	6		2		2		2
Tegelik koormus	60	17	20	23	73	10	22	24		27	90	4	27		31,5		31,5
KOKKU/Lubatud koormus		20	23	25			25		28	30			30		32			32

§ 8. Põhikooli valikkursuste loendid ja valimise põhimõtted

I kooliastmes on kaheksa, II kooliastmes kümne ja III kooliastmes neli nädalatundi kasutatud arengukavas kirjeldatud kooli omanäolisuse tagamiseks.
Põhikool võimaldab õpilasele õppe valikainetes alljärgnevas tunnijaotusplaanis vastavalt klassidele esitatud nädala õppetundide mahus.
Kool toetab õpilaste osavõttu Tartu Ülikooli Teaduskooli ja teiste kõrgkoolide

Õppeaine	KO	VA 8	I	VA	II	VA	III	VA	KO	VA 10	IV	VA	V	VA	VI	VA	KO	VA 4	VII	VA	VIII	VA	IX	VA
Rütmika		1		1
Informaatika										1,5		0,5		1
Võõrkeele vestluskursus A		1				1				3		1		1		1
Võõrkeele vestluskursusB										1				1
Loovtöö																		0,5				0,5
Tekstiõpetus																		0,5						0,5
Ettevõtlusõpetus																		1		1
Praktiline matemaatika		3		1		1		1										0,5		0,5
Liiklusõpetus										0,5		0,5
Folkloor										1		1
Kodukoha LO ja KUL		3		1		1		1
Kodukoha loodus										0,34						0,34		1,5		1,5
Kodukoha ajalugu										1				1
Kodukoha käsitöö										1						1
Tants										0,66						0,66
Tegelik koormus	60	8	17	3	20	3	23	2	73	10	22	3	24	4	27	3	90	4	27	3	31,5	0,5	31,5	0,5
KOKKU/Lubatud koormus	68		20		23		25		83		25			28	30		94		30		32			32

3. jagu Õppekorraldus gümnaasiumis

§ 9. Gümnaasiumi õppekorralduse alused

Gümnaasiumi lõpetamiseks peab õpilane läbima 96 kursust.
Häädemeeste Keskkoolis kehtivad Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt kehtestatud koolivaheajad. Õppeaastas on 35 nädalat, kokku 175 koolipäeva.
Gümnaasiumi õppekava ühik on kursus, kursuse maht on 35 tundi.
Õppekorralduse põhivorm on õppetund. Õppetunni arvestuslik pikkus on 45 minutit. Kaks õppetundi võib toimuda järjest ilma vahetunnita.
Igapäevase koolitöö korralduse põhialus on tunniplaan, millega on määratletud tundide arv ja järjekord õppepäevas.
Õpilaste väikese arvu puhul korraldatakse õpe liitklassis/liitrühmas.
Õpilase õppekoormus gümnaasiumis koosneb kohustuslikest kursustest, kooli valikkursustest ja õpilase poolt valitud kursustest.
Õpilane võib osaleda Tartu Ülikooli Teaduskooli või mõne muu kooli kursusel kokkuleppel kooliga, mida kooli otsusel arvestatakse valikkursusena.
Kool toetab ja tunnustab õpilase osalemist aineolümpiaadidel, võistlustel, õpilasprojektides, esinemist ülekoolilistel sündmustel ja ülekooliliste sündmuste organiseerimisel. Osalemist projektides käsitletakse õppe-kasvatustöö osana.

§ 10. Õppeainete vahelise lõimingu põhimõtted

Lõimitud aine- ja keeleõppe kasutamiseks, kutseõppe läbiviimiseks ja piirkondliku eripära või kooli omapära arvestamiseks seotakse õppeaine kursusi omavahel (sealhulgas kohustuslikke ja valikkursusi).
Läbivad teemad on üld- ja valdkonnapädevuste, õppeainete ja ainevaldkondade lõimingu vahendiks ning neid arvestatakse koolikeskkonna kujundamisel. Läbivad teemad on aineülesed ja ühiskonnas tähtsustatud ning võimaldavad luua ettekujutuse ühiskonna kui terviku arengust, toetades õpilase suutlikkust oma teadmisi erinevates olukordades rakendada.
Gümnaasiumis ainete vaheliseks lõimumiseks toimuvad enne õppeaasta algust õpetajate töökoosolekud, kus planeeritakse ühiselt lõimingu võimalused eeloleval õppeperioodil.

§ 11. Gümnaasiumi kohustuslikud, kooli valikkursused ja õpilase poolt valitud kursused

Kooli õppekavas on esitatud järgmised õppeainete ning kursuste ainekavad:
- keel ja kirjandus: kohustuslikud õppeained – eesti keel, kirjandus;
- võõrkeeled: B2 keeleoskustasemel võõrkeel, kus lisaks kohustuslikele kursustele on kaks valikkursust ja B1 keeleoskustasemel võõrkeel, kus lisaks kohustuslikele kursustele on neli valikkursust.
- matemaatika: kohustuslik – lai või kitsas matemaatika
- loodusained: kohustuslikud õppeained – bioloogia, geograafia (loodusgeograafia), keemia, füüsika;
- sotsiaalained: kohustuslikud õppeained – ajalugu, ühiskonnaõpetus, inimeseõpetus, geograafia (inimgeograafia);
- kunstiained: kohustuslikud õppeained – muusika, kunst;
- kehaline kasvatus: kohustuslik õppeaine – kehaline kasvatus;
- B2 keeleoskustasemel õpitakse inglise keelt, B1 keeleoskustasemel õpitakse vene või saksa keelt.

Kitsa matemaatika järgi õppinud õpilasel on soovi korral võimalik üle minna laiale matemaatikale pärast esimest kursust. Laia matemaatika järgi õppinud õpilane saab üle minna kitsale matemaatikale pärast toimiva kursuse lõpetamist.

Kooli õppekavas on esitatud järgmised kooli poolt valitud valikkursuste ainekavad:
kultuurilugu/usundiõpetus – 2 kursust;
riigikaitse – 1 kursus;
majandus- ja ettevõtlusõpe – 2 kursust;
uurimistöö alused – 1 kursus;
tekstiõpetus – 4 kursust;
füüsika – 1 kursus;
joonestamine – 1 kursus;
kirjandus – 1 kursus;
inglise keel – 7 kursust;
vene keel – 1 kursus;
kehaline kasvatus – 1 kursus;
eksamimatemaatika –1 kursus.

Õpilasel on võimalik valida alljärgnevaid valikkursuseid:
„Liikumine välistingimustes”
„Praktiline õpe välilaagris”
„Draama”
„Rakendusbioloogia ”
„Arhitektuur ja kunst”
„Multimeedia”
„Turism”
„Pilliõpe”
„Karjääriõpe”
„Prantsuse keel”
Valikkursuste kavandamisel on arvestavad kooli omapära, piirkondlikku eripära ja õpilaste huvisid.

§ 12. Gümnaasiumi õppekoormus kursuste ja aastate kaupa

Gümnaasium tagab õpilasele õppe kohustuslikes õppainetes alljärgnevas tunnijaotusplaanis vastavalt klassidele esitatud kursuste mahus:

	63 R	V K	V Õ	X klass		XI klass		XII klass		Kokku
Õppeaine	K

Eesti keel	6			2		2		2		6
Kirjandus	5	1		2		2		1	1	6
A-võõrkeel B2 IK	5	7		2	2	2	1	1	4	12
B- võõrkeel VK	5	1		2		2		1	1	6
Matemaatika	8		6	3	2	3	2	2	2	14
LO geograafia	2			1		0		1		2
Bioloogia	4			0		2		2		4
Keemia	3			1		2		0		3
Füüsika	5	1		2		2		1	1	6
Ajalugu	6			2		2		2		6
Ühiskonnaõpetus	2			0		2		0		2
Inimeseõpetus	1			0		0		1		1
IN geograafia	1			1		0		0		1
Kunst	2			1		1		0		2
Muusika	3			1		1		1		3
Kehaline kasvatus	5	1		2		2		1	1	6
	63			26 / 24*		28/26*		26/24*		80/74*
KOOLI POOLT VALITUD KURSUSED
Uurimistöö alused		1		1						1
Joonestamine		1		1						1
Majandusõpetus		2		2						2
Tekstiõpetus		4		1		1		2		4
Riigikaitse		1		1						1
Kultuurilugu		2		1		1				2
Eksamimatemaatika		1		0		0		1		1
Õp uurimus, praktil töö		1				1				1

KOKKU
		Kohustuslik gümnaasiumi lõpetamiseks								96

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §17 lõike 4 kohaselt võib õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul vanema ja direktori või direktori volitatud õpetaja kokkuleppel kool arvestada kooli õppekava välist õppimist või tegevust, sealhulgas õpinguid mõnes teises üldharidus- või kutsekoolis koolis õpetatava osana, tingimusel, et see võimaldab õpilasel saavutada kooli või individuaalse õppekavaga määratletud õpitulemusi.

4. jagu Üldpädevuste kujundamiseks ja õppekeskkonna mitmekesistamiseks kavandatud tegevused, sh õppekava rakendamist toetavad tegevused ja õppekäigud.

Üldpädevused on ainevaldkondade ja õppeainete ülesed pädevused, mis on olulised inimeseks ja kodanikuks kasvamisel. Üldpädevused kujunevad kõigi õppeainete kaudu ning tunni- ja koolivälises tegevuses. Üldpädevuste kujunemist jälgivad ja suunavad õpetajad omavahelises koostöös ning kooli ja kodu koostöös.
Valdkonnapädevused kujunevad kõigi õppeainete kaudu ja realiseeruvad õpitulemuste saavutamisel. Õpitulemuste saavutamine ning meetodite valik vastavalt õpitulemustele on detailsemalt kirjeldatud õpetaja töökavas.
Õppetöö kavandamine, mõtestamine, läbiviimine ja tagasisidestamine ning kooli üritused on nii kavandatud ja läbi viidud, et nad lähtuvad üldpädevustest.
Üldpädevuste kujundamise tagasisidestamine toimub koolis kujundava hindamise ja arenguvestluste kaudu.
Õppetunnid võivad toimuda koolis või väljaspool kooli ekskursiooni, õppekäigu või praktilise tööna ning õpetaja planeerib need töökavas.
Õppepäevade hulka kuuluvad pere- ja spordipäevad.
Õppetöö mitmekesistamisel ning projektide ja sündmuste kavandamisel lähtutakse kooli traditsioonidest ja läbivatest teemadest, olles samas avatud uuendustele.
Kooli sündmused ja projektid on planeeritud kooli üldtööplaanis, mis koostatakse õppeaasta algul ning mida täiendatakse jooksvalt.
Projektidest osavõtt ning ülekoolilistest sündmustest loobumine otsustatakse õpetajate töökoosolekul.
Õpetajad teevad koostööd õppekäikude korraldamisel. Eelnevalt tutvustatakse õpilastele õpitulemusi ning nad saavad juhised ja ülevaate õppekäigust. Õppekäigu õpitulemusi on võimalik hinnata kujundavalt või arvestuslikult.
Üldpädevuste kujundamiseks ja õppekeskkonna mitmekesistamiseks on koolis kavandatud järgmised tegevused:
kultuuri- ja väärtuspädevus

Teistmoodi koolipäevad, Koidulauliku konkurss, vabariigi aastapäeva ja teiste tähtpäevade tähistamine, emakeelenädal, õppekäigud ERM-i, KUMUsse, kohalikku muuseumi; õppekäigud (kultuuriväärtuste külastamine nii Eestis kui ka välismaal) ja -matkad ning teatri- ja kinokülastused, temaatilised näitused, klassijuhatajatunnid, perepäevad, kooli sünnipäeva tähistamine, kohtumised külalisesinejatega.

sotsiaalne ja kodanikupädevus

Viktoriinid, koostööprojektid teiste koolidega, temaatilised näitused, vabariigi aastapäeva ja teiste tähtpäevade tähistamine, osalemine heategevusprojektides, nt „Teeme ära!“, kogukonna heaks tehtava töö arvestamine ja tunnustamine, klassijuhatajatunnid, töövarjupäevad, kohtumised külalisesinejatega.

enesemääratluspädevus

Temaatilised loengud, koostöö Rajaleidja spetsialistidega, karjäärialane nõustamine, teistmoodi koolipäevad, arenguvestlused, klassijuhatajatunnid.

õpipädevus

Õppetundides õpioskuste arendamine, individuaalse õppe ja grupitöö korraldamine, koduste õpiülesannete andmine, osalemine olümpiaadidel ja konkurssidel, õpilaste loov- ja uurimistööd, karjääri planeerimine, osalemine traditsioonilises kooli viktoriinisarjas Varia; õpilaste eneseanalüüsioskuste arendamine.

suhtluspädevus

Osalemine erinevates projektides, õpilaste loov- ja uurimistööd, avalikud esinemised, nt aktustel, kogunemistel, klassiüritustel, kohtumised valla teiste koolide/ naabervalla koolide õpilastega.

matemaatika-, loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane pädevus

Ainenädalad, teistmoodi koolipäevad, osalemine ülemaailmsel matemaatikaülesannete lahendamise võistlusel KÄNGURU, õpikeskkondade kasutamine tundides, õppekäigud.

ettevõtlikkuspädevus

Perepäevad, koolilaadad, õpilasfirmad, õpilasesinduse töö (ürituste korraldamine, koolielu edendavate ettepanekute tegemine, elluviimine), õpilaste kaasamine kooli- ja kogukonnaürituste korraldamisel, kogemusõppel põhinevad aktiivõppemeetodid tundides, projektipõhised loovtööd, kus järgitakse kõiki projektijuhtimise reegleid.

digipädevus

Uurimis- ja loovtööd, loengud (nt „Turvaliselt internetis“), avalikud esinemised, multimeedia vahendite kasutamine, digiõppepäevad, uudsete tehniliste vahendite kasutamine, uute digivõtete kasutamise kogemuste jagamine, valikained (multimeedia), kooliraadio.

5. jagu III kooliastme loovtöö temaatika valiku, juhendamise, töö koostamise ja

hindamise korraldus

Loovtöö on juhendatud õppeprotsess, mille käigus õpilane rakendab iseseisva töö oskusi ja omandatud teadmisi, arendab loovust ja kinnistab ning täiendab koolis omandatut.
Õpilane vormistab oma töö eesmärkide, protsessi ja peamiste tulemuste kohta kirjaliku kokkuvõtte ning esitleb seda kaitsmisel hindamiskomisjonile.
Loovtöö eesmärgiks on pakkuda õpilasele võimetekohast ning huvidest lähtuvat eneseteostuse võimalust ning toetada:
õpilase tervikliku maailmapildi ja loomingulise algatusvõime ja loova eneseväljendusoskuse kujunemist;
uute ideede tekkimist;
õppeainete lõimumise ja loovtöö protsessi kaudu õpimotivatsiooni, enesereflektsiooni ja kriitilise mõtlemise kujunemist;
õpilase kujunemist loovaks ning mitmekülgseks isiksuseks;
üldpädevuste (iseseisev ja rühmas töötamine, probleemide lahendamine, kriitiline mõtlemine, argumenteerimis-, eneseväljendus- ja esinemisoskus, töö allikate ja andmetega; tegevuse kavandamine ning kavandatu järgimine, tegevuse ja töö analüüsimise oskus, loovtöö vormistamine, IKT vahendite kasutamine jne) kujunemist;
õpilast tema võimete paremal tundmaõppimisel, mis aitaks teha valikuid järgnevateks õpinguteks.
Häädemeeste Keskkooli III kooliastme loovtöö temaatika valiku, juhendamise, töö koostamise ja hindamise kord on kirjeldatud dokumendis „ Häädemeeste Keskkooli III kooliastme loovtööde koostamise ja läbiviimise juhend“ (kinnitatud direktori 27.11.2012 käskkirjaga nr 1.1-1/19“).

6. jagu Õpilasuurimuse või praktilise töö korraldus gümnaasiumis

Õpilasuurimus ja praktiline töö on koolis korraldatud vastavalt ja kooskõlas haridus- ja teadusministri 12. oktoobri 2011. aasta määrusega nr 62 „Õpilasuurimuse ja praktilise töö ettevalmistamise ning hindamise tingimused ja kord“.
Õpilasuurimuse ja/või praktilise töö eesmärgiks on õpilase loova eneseväljenduse, koostöö ja iseseisvalt töötamise oskuse arendamine ning järgmiste oskuste omandamine:
- uuritava probleemi või loodava praktilise töö kohta taustinformatsiooni ja andmete kogumise ja analüüsimise oskus;
- teoreetiliste teadmiste praktilise rakendamise oskus;
- töö eesmärgi ja probleemile vastavate uurimisküsimuste sõnastamise ning sobiva meetodi ja analüüsivahendite valimise ja rakendamise oskus;
- tegevuse ajalise kavandamise ja kavandatu järgimise oskus;
- teadusteksti koostamise (eelkõige õpilasuurimuse puhul) oskus;
- oma tegevuse ja töö analüüsimise oskus;
- töö korrektse vormistamise oskus;
- kokkuvõtte ja resümee koostamise oskus;
- töö kaitsmise oskus.
Õpilasuurimust ja praktilist tööd saab ette valmistada kõikides gümnaasiumi riiklikus õppekavas esitatud teemavaldkondades.
Õpilasuurimus või praktilise töö kursus sooritatakse 11. klassis.
Õpilasuurimuse ja praktilise töö protsessi koordineerib õppealajuhataja.
Õpilasuurimust võib juhendada ka isik, kes ei ole kooli töötaja. Sel juhul määratakse õpilasele koolipoolne juhendaja, kes jälgib, et õpilane peaks kinni ajakavast ja järgiks töö ülesehitusele ja vormistamisele esitatud nõudeid.
Tulenevalt gümnaasiumi riikliku õppekava § 11 lõikest 31, arvatakse õpilase minimaalse kohustusliku õppekoormuse hulka valikkursusena õpilasuurimuse või praktilise töö maht, milleks on koolis määratud 35 õppetundi (1 kursus).
Tulenevalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 31 lõikest 6 tuleb gümnaasiumi lõpetamiseks õpilasuurimus või praktiline töö sooritada vähemalt rahuldavalt.
Häädemeeste Keskkooli õpilasuurimuse või praktilise töö läbiviimise kord on kirjeldatud dokumendis „Õpilasuurimuse või praktilise töö koostamise ja vormistamise juhend“ (Kinnitatud direktori 10.2015 käskkirjaga nr 1.1 –1/20)

7. jagu Õpilaste arengu ja õppimise toetamise ja hindamise ning gümnaasiumi lõpetamise korraldus

Koolis on hindamise eesmärk:
1) toetada õpilase arengut;
2) anda tagasisidet õpilase õppeedukuse kohta;
3) innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima;
4) suunata õpilase enesehinnangu kujunemist, suunata ja toetada õpilast edasise haridustee valikul;
5) suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel;
6) anda alus õpilase järgmisse klassi üleviimiseks ning kooli lõpetamise otsuse tegemiseks.
Hindamine on süstemaatiline teabe kogumine õpilase arengu kohta, selle teabe analüüsimine ja tagasiside andmine. Hindamine on aluseks õppe edasisele kavandamisele. Hindamisel kasutatakse mitmesuguseid meetodeid, hindamisvahendeid ja -viise. Hindamine on õpetamise ja õppimise lahutamatu osa.
Õpilasel on õigus saada teavet hindamise korralduse ning saadud hinnete ja hinnangute kohta. Õpilasel on õigus teada, milline hinne või hinnang on aluseks kokkuvõtvatele hinnetele.
Nõuded õpilase käitumisele ja selle hindamisele esitatakse kooli kodukorras (kinnitatud 12.09.2017 direktori käskkirjaga nr 1.1-1/10).
Õpilaste arengu ja õppimise toetamise ja hindamise ning gümnaasiumi lõpetamise korraldus on kirjeldatud dokumendis „ Häädemeeste Keskkooli õpilaste hindamise, järgmisse klassi üleviimise ning klassikursust kordama jätmise alused, tingimused ja kord“ (kinnitatud 12.09.2017. a direktori käskkirjaga nr 1.1-1/10).

8. jagu Hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorralduse põhimõtted,

tugiteenuste rakendamise kord

§ 13. Hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorralduse üldpõhimõtted

Üldpõhimõtted
Haridusliku erivajadusega õpilase õppe korraldamisel lähtub kool kaasava õppe põhimõtetest, mille kohaselt üldjuhul õpib haridusliku erivajadusega õpilane tavaklassis koolis kehtestatud õppekava alusel ja õpilase erivajadusega arvestades. HEV õpilaste kaasamine tavaõppesse tähendab seda, et õpe peab olema paindlik, õpilaste eeldustele ja vajadustele kohandatud ning see peab haarama õpilast lisaks õppetööle ka kõigisse teistesse tegevustesse koolis.
Haridusliku ja käitumusliku erivajadusega õpilase õppe korraldamisel lähtub kool esmatasandi ennetuse põhimõttest, kus põhirõhk asetub klassitasandil tehtavale tööle õpilase individuaalsuse varajasel toetamisel ning tema erivajaduste märkamisel.
Vajadusel rakendab kool võimalikult varajasi ja efektiivseid sekkumismeetodeid kooli tasandil eelkõige õpihuvi säilitamiseks ning kiireks käitumistaastuseks. Suuremate probleemide puhul kaasatakse pere või kooli algatusel spetsialistid väljastpoolt kooli.
Andekate õpilaste õppe ja arengu toetamiseks lähtub kool koostöö põhimõttest, korraldades eriandekuste väljaselgitamist ja vanemate kaasamist ning õpilase arengut toetavate meetmete rakendamist koolis (süvendatud pedagoogiline töö, õppekorralduse muutmine, olümpiaadid, täiendavad uurimistööd, ekskursioonid, õppekäigud, lisakonsultatsioonid, teaduskoolis osalemine jne).

Iga õpilase arengu toetamiseks ja probleemide ennetamiseks on Häädemeeste Keskkoolis loodud järgmised võimalused:
arenguvestlused arengupotentsiaali väljaselgitamiseks ja kokkulepete sõlmimiseks;
ainealased konsultatsioonid;
eripedagoogiline nõustamine ja sotsiaalnõustamine;
pedagoogiline nõustamine õpetajatele ja lapsevanematele;
õpiabi;
individuaalne õppekava;
loengud lapsevanematele;
koostöö Pärnumaa Rajaleidaja spetsialistidega;
ennetustöö;
head võimalused huvitegevuseks (sport, muusika, kunst, tantsimine jne ning projektide ja väljasõitudega seotud arendavad tegevused);
osalemine pikapäevarühma tegevustes (algklassides).

Õpilase individuaalse arengu toetamiseks kohaldatavad erisused põhikoolis
Kui põhikoolis õpib eesti keelest erineva emakeelega õpilane või välisriigist saabunud õpilane, kelle eestikeelse õppe kogemus põhikoolis on olnud lühem kui kuus õppeaastat, korraldab kool õpilase nõusolekul või piiratud teovõimega õpilase puhul vanema nõusolekul eesti keele õpet „Eesti keel teise keelena” ainekava alusel.
Eestis vähem kui kolm aastat elanud õpilase puhul võib õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul vanema taotlusel loobuda B-võõrkeele õppest. Õpilase õppe toetamiseks võib kasutada § 15 lõikes 4 nimetatud tunniressurssi.
Liikumispuudega õpilasele võib kooli õppekava või individuaalse õppekavaga sätestada nominaalseks õppeajaks põhikoolis 10 õppeaastat.
Kõnepuudega õpilasele võib kooli õppekava või individuaalse õppekavaga sätestada nominaalseks õppeajaks põhikoolis 10 õppeaastat, suurendada keele ja kirjanduse valdkonna õppemahtu ning loobuda B-võõrkeele õppest.
Kuulmispuudega õpilasele võib kooli õppekava või individuaalse õppekavaga sätestada nominaalseks õppeajaks põhikoolis 11 õppeaastat, suurendada keele ja kirjanduse valdkonna õppemahtu ning loobuda B-võõrkeele õppest. Lisanduvad keeleõppe tunnid võib asendada viipekeele õppega.
Nägemispuudega õpilasele võib kooli õppekava või individuaalse õppekavaga sätestada nominaalseks õppeajaks põhikoolis 10 õppeaastat ning suurendada tehnoloogia valdkonna õppemahtu.
Kool võib õpilase individuaalse arengu toetamiseks või tema varasema õpi- või töökogemuse arvestamiseks kokkuleppel õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul vanemaga teha muudatusi või kohandusi õppesisus, õppekoormuses, õppekorralduses ja õppekeskkonnas, kui sellega ei kaasne õppeaja muutumist võrreldes nominaalse õppeajaga ega riiklikes õppekavades sätestatud õpitulemuste vähendamist või asendamist. Kokkulepe vormistatakse kooli ja õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul vanema vahel õpilase individuaalse arengu jälgimise kaardil.
Kool võib koostada õpilasele individuaalse õppekava juhul, kui:
1) õpilasele rakendatakse õppekorraldust, mille puhul õpilane on väga vähesel määral kaasatud klassis läbiviidavasse õppesse;
2) õpilase õppekava erineb klassile koostatud õppekavast;
3) õpilase klassi läbimise aega või nominaalset õppeaega muudetakse;
4) kooliväline nõustamismeeskond on andnud õpilase arengu toetamiseks soovituse vähendada või asendada riiklikes õppekavades sätestatud õpitulemusi või vabastada õpilane kohustusliku õppeaine õppimisest;
õpilasel on õpiraskused;
õpilasel on silmapaistvalt head õpitulemused.

Andekad ja haridusliku erivajadusega õpilased gümnaasiumis
Gümnaasium korraldab andekate õpilaste juhendamist.
Sõltuvalt õpilase hariduslikust erivajadusest võib gümnaasium teha talle muudatusi või kohandusi õppeajas, õppe sisus, õppeprotsessis, õpikeskkonnas või taotletavates õpitulemustes. Piiratud teovõimega õpilase puhul kaasatakse nende muudatuste tegemisse õpilase vanem. Kui muudatuste või kohandustega kaasneb nädalakoormuse või õppe intensiivsuse oluline kasv või kahanemine võrreldes riikliku või kooli õppekavaga, tuleb muudatuste rakendamiseks koostada individuaalne õppekava.
Kui haridusliku erivajadusega õpilasele koostatud individuaalse õppekavaga nähakse ette riiklikus õppekavas sätestatud õpitulemuste vähendamine või asendamine või kohustusliku õppeaine õppimisest vabastamine, võib individuaalset õppekava rakendada koolivälise nõustamismeeskonna soovitusel.
Tervislikel põhjustel koduõppel olevale õpilasele koostatakse individuaalne õppekava ning tema õppekoormust võib vähendada kuni kaheksa kursuse võrra iga arvestusliku koduõppel viibitud õppeaasta kohta.

§ 14. Tugiteenuste rakendamise kord

Tugiteenuste rakendamise kord on kirjeldatud dokumendis „Haridusliku ja käitumusliku erivajadusega õpilase õppe korraldamine Häädemeeste Keskkoolis“

9. jagu Õpilaste ja lastevanemate teavitamise ning nõustamise korraldus

Koolis on tagatud õpilasele ning vanematele teabe kättesaadavus õppe ja kasvatuse korralduse kohta ning juhendamine ja nõustamine õppetööd käsitlevates küsimustes.
Teavitamisel juhindutakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 55 sätestatust. Õpilaste ja vanemate teavitamine toimub kooli kodukorra kohaselt.
Õpetajad jälgivad õpilase toimetulekut koolis ning kohandavad õpet vastavalt õpilase arengule. Selleks selgitatakse koolis välja õpilase individuaalsed õpivajadused, valitakse sobivad õppemeetodid ning korraldatakse diferentseeritud õpet. Mahajäämuse korral tagab kool täiendava pedagoogilise juhendamise, vajadusel väljaspool õppetunde.
Koolis nõustatakse õpilase vanemat õpilase arengu toetamises ja koduste õpiülesannete täitmisel.
Peamised õppeteemad, vajalikud õppevahendid, hindamise korraldus ja planeeritavad üritused tehakse õpilasele teatavaks trimestri/ kursuse alguses.
Õpilasel on võimalus saada õppekorralduse kohta infot ja nõuandeid.

10. jagu Karjääriõppe, sh karjääriinfo ja nõustamise korraldamine

Karjääriõpe toimub koolis läbiva teema „Elukestev õpe ja karjääri planeerimine“ käsitlemise kaudu õpetajate kavandatud õppeprotsessi käigus. Aineõppesse tuuakse sobivad teemakäsitlused, viiakse koos läbi aineüleseid, klassidevahelisi ja ülekoolilisi projekte.
Läbiva teema „Elukestev õpe ja karjääri planeerimine“ põhikäsitlus toimub klassijuhatajatundides. Projekti- ja kutsepäevadel, õppekäikudel saavad õpilased teadmisi ja oskusi karjääriotsuste tegemiseks ja eneseteostuse planeerimiseks.
Karjääriinfot edastab ning õpilasi nõustab klassijuhataja koos kooli sotsiaalpedagoogiga.
, 9., 11. ja 12. klassis korraldab klassijuhataja koostöös kooli sotsiaalpedagoogiga ja Rajaleidja karjäärinõustajatega erinevaid nõustamis- ja infotunde õpilastele, õppeasutuste infotunde ning õppekäike õppeasutustesse ja ettevõtetesse.
, 9. ja 12. klass osaleb Pärnumaa KHK õppekäigul.
klassis osalevad õpilased töövarjuna enda poolt valitud isiku juures. Õpilased teevad kokkuvõtte töövarjupäevast ja tutvustavad infotunnis üksteisele vaadeldud ameteid ja edasiõppimise võimalusi. 11. klass osaleb kuulajana.
, 9., 11. ja 12. klassis planeerib klassijuhataja oma tegevused vastavalt

valikõppeaine „Karjääriõpetus“ ainekavale.

11. jagu Õpetajate koostöö ja töö planeerimise põhimõtted

§ 15. Õpetajate koostöö põhimõtted

Kooli õpetajad on koondunud töörühmadesse: algklasside, keelte ja sotsiaalainete, oskusainete, reaal –ja loodusainete õpetajad.
Koostöö õpetajate vahel toimub infotundides, töökoosolekutel ning projektide, nt ainenädalate raames.
Õpetajate esitatud ettepanekud on arutlusel õppenõukogus ja töökoosolekutel.
Koosolekutel arutatakse läbi järgnevate kuude tunnivälised ühistegevused ja koolielu puudutavad jooksvad küsimused. Vajadusel kasutatakse otsuste tegemisel hääletamist.
Aineõpetajad aitavad kaasa õppetunni ajal toimuva eesmärgistatud tunnivälise ühistegevuse tulemuslikkuse saavutamisele. Selleks lubatakse õpilased tunnist ühistegevusele.
Õppeaasta kokkuvõte ning hinnang õppeaasta eesmärkide tulemustele antakse augustikuus

õppenõukogus. Kokkuvõtte tegemise aluseks on kooli arengukava ja õppeaasta

üldtööplaani eesmärkide täitmise, tegevuste ja saavutatud tulemuste analüüs, lepitakse kokku järgmise õppeaasta eesmärgid.

§ 16. Õpetajate töö planeerimise põhimõtted

Õpetamise aluseks on õpitulemused. Õpetaja tagab, et klassiti kirjeldatud õpitulemused, kooliastmeti kirjeldatud üldpädevused ning valdkonna- ja ainepädevused oleksid saavutatud.
Vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-le 37 jälgivad õpetajad õpilase arengut ja toimetulekut ning vajaduse korral kohandavad õpet.
Õpetaja töö planeerimine toimub alljärgnevalt:
- esmalt määratletakse õpitulemused, mida õppimise ja õpetamise kaudu soovitakse saavutada;

2) määratletud õpitulemused seostatakse üldpädevustega, läbivate teemadega ning leitakse lõimingu võimalused;

3) hindamine kavandatakse tulenevalt õpitulemustes sisalduvatest väljundverbidest;

4) lõpuks valitakse lähtuvalt õpitulemustest ja hindamismeetoditest õpetamismeetodid.

Õppeaasta ja/või trimestri/ kursuse algul teeb õpetaja õpilastele eKooli kaudu teatavaks:
- peamised õppeteemad;
- oodatavad õpitulemused;
- vajalikud õppevahendid;
- hindamise korralduse.
Õpetaja töökava sisaldab järgmist infot:
- õppeaine/kursuse nimetus;
- õpetaja nimi;
- klass, kellele kava koostatakse;
- kava koostamise periood (trimester, poolaasta, kursus);
- õpitulemused;
- kokkuvõttev hindamine ehk õpitulemuste hindamise meetod ja hindamiskriteeriumid;
- peamised õppetegevused õpitulemuste saavutamiseks;
- vajalikud õppematerjalid ja –vahendid;
- IÕK rakendamine.

12. jagu Kooli õppekava uuendamise ja täiendamise kord

Muudatused kooli õppekavas esitatakse enne kehtestamist arvamuse avaldamiseks kooli õpilasesindusele, õppenõukogule ja hoolekogule.
Õppekava uuendamise ettepanekuid võivad algatada õpetajad, lapsevanemad, hoolekogu.
Õppekava vaadatakse üle iga õppeaasta alguses.
Tulenevalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 17 lõikest 2 on kooli õppekava kehtestajaks kooli direktor. Kooskõlas põhikooli – ja gümnaasiumiseaduse § 71 lõikega 3 toimub kooli õppekava kehtestamine käskkirjaga.
Kooli õppekava on kättesaadav kooli veebilehel ja kooli raamatukogus.

Kooli õppekava muudatused esitatakse kooli õppekava terviktekstis, näidates ära õppekava muudatuse viitega direktori käskkirja numbrile ja kuupäevale, millega õppekava muudeti. Samuti märgitakse muudatuse juurde selle jõustumise kuupäev.