“Kalade rändepäeva” joonistusvõistlus

Keskkonnaamet kutsub osalema rahvusvahelisel kalade rändepäeva joonistusvõistlusel. Kalasid oodatakse joonistama 5-18 a lapsi ja noori. Võistluse reeglite järgi võib illustratsioon olla horisontaalses formaadis A4 suurusel paberil ja vabalt valitud tehnikas. Kujutatavad kalad on siirdekalad nagu angerjas, atlandi tuur, meriforell, lõhe, ogalik, merisutt (või teised kinnitatud nimekirja https://www.wildlifeforever.org/wp-content/uploads/2017/05/O… liigid).

Joonistused skaneeritakse või pildistatakse üles ja saadetakse elektrooniliselt info@wildlifeforever.org ja koopia elo.raspel@keskkonnaamet.ee. Tööde esitamise tähtaega pikendati 30. aprillini 2020!

Eestis saadetud töid hinnatakse nii rahvusvahelisel kui kohapealsel võistlusel. Kahe vanusekategooria parimatele paneb temaatilised auhinnad välja ajakiri Kalastaja. Kõige aktiivsemalt kaasa lööv kollektiiv võidab osaluse kalanduslikus õpitoas või temaatilisel väljasõidul, mille toimumise aeg ja koht valitakse koostöös kooliga. Kollektiivi tunnustamisel aitavad kaasa Keskkonnaagentuur ja Kalanduse Teabekeskus.Tööde hindamisel on 2 kategooriat: 5- 11 a ja 12- 18 a. Mõlema kategooria paremik kuulutatakse välja kalade rändepäeval 16. mail. Osalemise tingimuste kohta leiad täpsustused manuses olevalt kutselt.Kalade rändepäeva eesmärk on tõsta teadlikkust ja juhtida tähelepanu siirdekaladele ja nende elupaikade olukorrale. Kes on siirdekalad ja kust leiab nende kohta infot? Hea ülevaate Eestis elavatest kaladest saab Eesti kalade andmebaasist<eestikalad.kalateave.ee/>; ja raamatust „Eesti kalad“. Kas teadsite, et meie vetest on leitud ligi 100 liiki kalu? Neist 9 on siirdekalad – merest magevette või mageveest merre kudema rändavad kalaliigid. Sinna kuuluvad nii kõige pikemaid rändeid tegev angerjas, üliharuldane atlandi tuur, põnev pisike ogalik kui ka aasta kalaks valitud lõhe. Joonistusvõistlus on hea viis nende liikidega lähemalt tutvust sobitada ning uurida, milliseid tingimusi nad vajavad ja mis väljakutseid elus ületama peavad.Kalad peegeldavad veekogude seisundit – kui kala tahab ja saab veekogus elada, on suure tõenäosusega ka veekogu seisund hea. Paraku puuduvad sageli meie veekogudes neile omased kalad või on neid seal väga vähe. Põhjused võivad olla tingitud ilmastikust – näiteks põua tõttu madalam veetase, kuid sageli on kalale muidu sobivad elupaiga rikkunud inimtegevus. Näiteks meriforell ja lõhe, kes elavad meres ja kudema tulevad jõgedesse, ei pääse sageli sobivatele kudealadele, sest ei suuda ületada jõele rajatud paise. Paisude mõjust saab rohkem lugeda Keskkonnaministeeriumi kodulehel<https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/kalandus/paisud-eestis>;. Kui kaladel puudub võimalus järglasi anda, tähendab see pikas perspektiivis nende liikide kadumist meie vetest.Rahvusvahelist joonistusvõistlust korraldab World Fish Migration Foundation koostöös fondiga WildlifeForever. Võistluse info, sh tingimuste kohta loe täpsemalt: https://www.wildlifeforever.org/home/state-fish-art/fishmigr…Eesti poolset osalust korraldab Keskkonnaamet koostöös Keskkonnaagetuuri ja Kalanduse Teabekeskusega. Tunnustamisel kasutatakse Euroopa Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Liidu Merendus- ja Kalandusfondi rakenduskava ning ajakirja Kalastaja toetust.Lisainfo: Elo Raspel, email elo.raspel@keskkonnaamet.ee, tel 5341 9205.

Aktiivset osavõttu soovides
Kalle Kõllamaa
Keskkonnahariduse spetsialist
Keskkonnahariduse osakond | KeskkonnaametPenijõe mõis | 90305 | Lääneranna vald | Pärnumaa+ 372 504 7219