24 uut liikmekaarti Euroopasse on välja jagatud
31. jaanuaril 2023 toimus seminar värsketele Erasmus+ õpirände akrediteeringu saanud üld- ja täiskasvanuharidusasutustele.
Õpirände akrediteeringu taotlusvoor leidis aset juba 2022. aasta oktoobris. Seminaril said Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse Agentuuri juhataja Rait Toompere käest pidulikult akrediteerimistunnistuse ning Erasmus+ programmi 35. juubeli auks välja antud meenemündi järgmised asutused:
- täiskasvanuhariduses Eesti Vabaharidusliit, Eesti Kunstimuuseum, MTÜ Eesti Reumaliit, Tallinna Rahvaülikool, Vestifex OÜ ning
- üldhariduses Audentese Koolide SA, Gustav Adolfi Gümnaasium, Haanja Kool, Häädemeeste Keskkool, Käo Põhikool, Kärla Põhikool, Kääpa Põhikool, Maarjamaa Hariduskolleegium, Narva Vanalinna Riigikool, Paide Hillar Hanssoo Põhikool, Põlva Kool, Pärnu Kuninga Tänava Põhikool, Pärnu Raeküla Kool, Ristiku Põhikool, Tallinna Reaalkool, Tallinna Ühisgümnaasium, Tilsi Põhikool, Viljandi Gümnaasium ja Võsukese Lasteaed.
Erasmus+ õpirände akrediteeringut saab taotleda vaid kord aastas ja seda võib pidada kvaliteedimärgiseks -akrediteeringu pälvinud asutused on valmis panustama nii oma töötajate kui õppijate arengusse ja pädevuse tõstmisesse ning selle Erasmus+ perioodi lõpuni ongi neile õpirände toetus garanteeritud.
Täna kogunesid nii 2021. kui 2022. aasta akrediteeritud asutuste koordinaatorid avaseminarile, kus räägiti põhjalikult projekti edasistest sammudest. Töögrupis sai omavahel kogemusi vahetada ning agentuuri esindajatelt kõikidele küsimustele vastuseid pärida.
Tutvustasime ka Erasmus+ kiirendi erinevaid partnerite leidmise võimalusi. Oma kontaktseminaril osalemise kogemust tutvustas Susanna Aija 2021. aastal akrediteeringu saanud Tallinna Euroopa Koolist.
Susanna osales koos 19 riigist pärit 61 kaaslasega eelmise aasta novembris Hispaanias, Santanderis Erasmus+ kontaktseminaril ning eesmärgiks oli koostööpartnerite leidmine õpilaste pikaajaliseks õpirändeks. “Kontaktseminari päevad on väga intensiivsed ja osalemisel peab olema hästi suhtlemisaldis, sest muud moodi partnereid ei leia,” toonitas ta. Tuleb esitada palju küsimusi ning olla ise avatud meelega. Mitmeid partnereid leitigi ja juba on alustatud ka projektialast koostööd. Eesti on väga pop koht, kuhu soovitakse tihti õpirändele tulla. Lisaks arvukatele kontaktidele üle Euroopa tõi kontaktseminar kaasa ka parema arusaama Erasmus+ projektide olemusest ja nende korraldamisest.
Seejärel tutvustasid Euroguidance Eesti spetsialistid Margit Rammo ja Monika Larini õpirände kompetentsikaarte.
Rootsi keelest tõlgitud kolmekeelsed õpirände kompetentsikaardid on abivahend rahvusvahelise kogemuse mõtestamiseks. Kui seminaril osalejad olid kaardimängu läbi teinud kas õpirände kogemuse jagajana või selle hindajana, toodi ühiselt välja, et kaartide kasutamine õpetab aktiivset kuulamist ning laseb jutustajal oma kogemust sügavamalt reflekteerida. Eriti hästi võivad kaardid just noorte õpirändurite puhul tulemust anda, sest hea on näiteks õpilaste grupiviisilise õpirände puhul õhtuti kokku koguneda, et tagasisidestamis- ja peegeldamisharjutusi teha. Samuti on hea tunne kaaslast kiita ning ise kiidetud saada. Leiti ka, et õpirände kompetentsikaartide kasutamine meeskonnaharjutusel võib inspireerida arglikemaid kaaslasi õpirändele minema.
Tiheda päeva lõpetuseks soovitati veel kõikidel akrediteeritud asutuste projektikoordinaatoritel ära harjuda uue ametinimetusega. Erasmuse koordinaator, mis vihjas varem kõrgharidusele, on nüüd ka teistes valdkondades asjakohane!
Järgmine Erasmus+ õpirände akrediteeringute taotlustähtaeg on 19. oktoobril 2023.
MEELDEJÄÄVAD PÄEVAD SAKSAMAAL MAI 2025
Minu ja Nemo Tuulingu Erasmus+ õpilasvahetuse reis algas Tallinna lennujaamast, kust suundusime lennukile, mis viis meid Frankfurti. Lend möödus rahulikult ja kõik sujus hästi. Frankfurti lennujaamas võtsid meid soojalt vastu meile juba varasemast tuttav Stella, kes oli Häädemeestel olnud vahetusõpilane, ja tema pere, kes hoolitsesid selle eest, et tunneksime end oodatuna.
Nädalavahetuse veetsime oma peredes, nautides kohalikke maitseid ja tutvudes uue kultuuriga. Esmaspäeval suundusime kooli, kus meid võeti väga sõbralikult vastu. Meile tutvustati kooli ning selle ümbrust. Selgus, et samal ajal viibisid koolis ka Hispaania õpilased, kellega koos saime osa põnevatest tutvumismängudest ja ühisest koolielust.
Koolis meeldis kõige rohkem see, et olid paaristunnid. Iga päev oli õpilastel kuus tundi, st tegelikult kolm pikka ainetundi. Õpilaste koolipäev oli seetõttu pisut lühem. Õpilastel oli palju iseseisvat tööd nii tundides koolis kui ka kodus. Tekkis tunne, et sellise õppekorraldusega on rohkem aega nii õppimiseks kui ka muu elu elamiseks. Lõunast oldi kodus, siis tegeldi kodutöödega ning õhtupoolikul oli aega hobideks.
Koolis olid kõikidel õpilastel tahvelarvutid, kus oli kogu õppeprogramm sees, et ei peaks kandma igapäevaselt koolis kaasas rasket koolikotti. Õpilastel oli ligipääs ühisele õppekeskkonnale, kus olid õppematerjalid ning ka kontrolltööd jms.
Meiega võrreldes on see meil parem, et igal õpilasel on oma kapp koolimajas, kus saab hoida riideid kehalise kasvatuse tunniks jm isiklikke vahendeid. Vogelsbergi koolis peab õpilane kogu aeg oma isiklikke asju kaasas kandma. Väga positiivne on meil see, et meil on tasuta väga hea koolitoit. Saksamaal peavad pered koolitoidu eest maksma. Kuna see on aga kallis, siis enamasti võetakse võileivad vm näks kooli kaasa.
Nädala jooksul toimusid mitmed toredad tegevused. Esmaspäeva pärastlõunal külastasime väikest loomafarmi Schottenis, kus nägime erinevaid koduloomi ja nautisime maapiirkonna rahu.
Reede oli eriti huvitav — kooli poolt tellitud buss viis meid Frankfurti, kus külastasime rahamuuseumi ja nägime kuulsat euromärki, mis asub linna südames suure pargi keskel.
Nädalavahetuse veetsime taas peredes, kus saime veelgi paremini kohaliku eluga tuttavaks. Viimased päevad möödusid kiiresti ning juba reede hommikul asusime teele Frankfurti lennujaama, kust suundusime tagasi Eestisse , kaasas hulgaliselt toredaid mälestusi ja uusi sõpru.
Oleme väga tänulikud ja õnnelikud võimaluse eest osaleda Erasmus+ õpilasvahetuse programmis.
Karolina Põslar, Häädemeeste KK 10. klass
KEVADISED KOOLIPÄEVAD RIIA ERAKOOLIS APRILLIS 2025
Kevadvaheajal külastasid Häädemeeste Keskkooli õpetajad Age Ein, Saima Kangur, Triin Türk ja Gäthlyn Kukk (pildil vasakult paremale) Riias asuvat erakooli DOMDARIS, mis asutati aastal 2014. Riia kesklinnas asuv põhikool avas enda uksed meie õpetajatele 14. ja 15. aprillil ning need kaks päeva olid täis nii uusi ideid kui ka äratundmisrõõme.
Erakooli koolimaja on värskelt renoveeritud hoone, millest leiab mitmeid väikeseid klassiruume, mis kõik on sisustatud tänapäevaste õppevahenditega. Igas klassis on seintel olemas klassi- ning koolireeglid.
Meie tehnoloogiaõpetajat Triini ootas Lätis kolleeg, kes tutvustas Triinile kuidas nende koolis tehnoloogiaõpe toimub. Kui Eestis on tavaks, et tüdrukud õpivad pigem käsitööd ja kodundust ning poisid tehnoloogiat, siis DOMDARIS koolis toimuvad need tunnid paralleelselt. Terve klass on korraga tunnis ning kõik teevad kõike. Triin lahkus Riiast uute kontaktide ning plaanidega tulevasteks koostöödeks ja projektideks.
Ka teiste õpetajate päevad olid sisutihedad ning kahe päeva jooksul nähti nii esimese, teise kui ka kaheksanda klassi tunde. Uksed avati nii läti keele, muusika, matemaatika, inglise keele kui ka õpiabi tundidesse. Oli võimalus vaadelda ka loogilisele mõtlemisele pühendatud tundi, milles lahendati mitmeid põnevaid ülesandeid, näiteks legodest labürintide ehitamine ja mõtlemisülesannete lahendamine. Nähti ka igal hommikul toimuvat lugemistundi, mille ajal kõik 1.- 3. klassi õpilased loevad kakskümmend minutit enda valitud raamatut.
DOMDARIS koolis ei ole algklassides klassiõpetajaid, vaid igat õppeainet annab aineõpetaja. Samuti on koolis igal klassil mitu paralleelklassi, see võimaldab moodustada väiksemad klassikollektiivid ning nii mahuvad kõik mugavamalt ära kooli üsna väikestesse klassiruumidesse. Riia erakooli tunnid kestavad 40 minutit ning koolikell neil puudub. Koolil puuduvad ka staadion ja võimla, seetõttu toimuvad kõik kehalise kasvatuse tunnid kooliõues. Riias hindavad õpilased eriliselt kõrgelt õues olemise võimalust – õpilasi võib kooliõuest leida juba enne tundide algust ning seal mängida meeldib neile ka pärast tunde.
Oli põnev näha, kuidas töö naaberriigi noores erakoolis toimib. Igapäevastes õpetajate aruteludes jäi aga kõlama mõte, et õpilased on ikkagi lihtsalt õpilased. Koolihooned ja õpetamismeetodid võivad olla erinevad, kuid sarnaseid probleeme leidub kõikides koolides.
MEIE NÄDAL HORVAATIAS APRILLIS 2025
Tänu Erasmus+ programmile oli võimalus Häädemeeste Keskkooli õpilastel: Kerlin Rätsep, Kristiana Murulauk, Grettelis Vesik, Grethe-Liis Kangruoja, Marleen Jõessar ja õpetajatel: Aule Kink ja Ülle Valgi külastada 6. – 12. aprillil Horvaatiat. Meid võttis vastu kool Klanjecis: Osnovna škola Antuna Mihanovića.
Jõudsime 6. aprillil Horvaatiasse ja meil tuli sõita bussiga Zagrebist ligi tund aega. Olime koheselt rabatud imelisest loodusest ja vaadetest mägedele. Kui Klanjecisse jõudsime, ootasid vahetuspered meid juba kooli juures. Inimesed olid seal väga toredad ja jutukad, mis kohe väga meeldis.
Esmaspäeva hommikul koolis oli väga huvitav kuulata-vaadata, kuidas õpilased Horvaatia laule laulsid ja rahvatantsu tantsisid. Hiljem õppisime ka meie ühe Horvaatia rahvatantsu. Kooliperega esmatutvust tehes mõistsime, et Klanjeci kool ning meie Häädemeeste Keskkool on tegelikult väga sarnased. Mõlemal on peaaegu sama palju õpilasi, koolimaja samal aastakümnel ehitatud ning palju sarnast on ka Eesti ja Horvaatia ajalool.
Inglise keele tunnis saime mängides 8. klassi õpilastega rohkem tuttavaks. Väga huvitav oli kuulda teise õpilaste hobidest jm elust-olust. Matemaatikatunnis õppisime ühiselt geomeetrilisi kujundeid. Nendel päevadel veetsime vahel aega kooli raamatukogus, mis on palju väiksem kui Häädemeeste kooli raamatukogu. Arvutitunnis kasutasid õpilased programmi “Sway” ning tegid kooli kodulehele uudiseid. Esimene päev lõppes suhteliselt varakult – juba lõuna ajal saime rahulikult väljas jalutada ning vahetusperedega rohkem aega veeta.
See oli väga tore, iga päev algas põnevate tundidega ning õppisime Horvaatia õpilastega koos. Õpetajad olid meie tulekuks hästi valmistunud ja igas tunnis oli meiega arvestatud: osalesime saksa keele, kehalise kasvatuse, usuõpetuse, ajaloo jt tundides. Bioloogia tunnis näiteks saime teadmisi erinevatest hormoonidest ja tegime gruppides koos horvaatia õpilastega sel teemal plakatid. Horvaatiai kirjanduse tunnis tutvustati meile nende kirjanikke ja tuntumaid raamatuid ning Kerlin ja Kristana tegid presentatsioonid Eesti raamatutest ja kirjanikest. Ühiselt kirjutasime lugusid, kus tegelasteks nii Horvaatia kui Eesti raamatutegelased.
Pärast tunde olid toredad väljasõidud ning tutvusime kohaliku looduse ja vaatamisväärsustega. Ronisime Horvaatia madalama mäe tippu. Klanjeci kõrval on 509-meetrine Cesargradi mägi ja saime teada, et alates 500 meetrist on neil mägi ning madalam on küngas.
Külastasime kõrvalkülas Kumrovecis asuvat vabaõhumuuseumi, kus saime näha Jugoslaavia pikaajalise juhi Tito sünnipaika.
Klanjecist on pärit maailmakuulus skulptor Antun Augustinčić. Külastasime galeriid, vaatasime tema skulptuure ning osalesime savitöötoas, kus proovisime ise ka teha savist skulptuuri.
Kohalik Püha Neitsi Maarja kuulutamise kirik ja 17. sajandist pärit sarkofaagid olid üsnagi erilised vaatamisväärsused.
Kohtusime ka Klanjeci linnapea, Zlatko Brlekiga, kellega me noorte heaolust rääkisime ning võrdlesime noorte elu Häädemeestel ja Klanjecis.
Reedel, 11. aprillil, kui Horvaatias toimus õpetajate streik, võtsime meie ette pika sõidu Plitvice rahvusparki. Teel tegime peatuse Speleoni muuseumis ja käisime selle kõrval asuvates Gornja Baraćeva Špilja koobastes. Bussisõit oli suhteliselt pikk, aga kuna noormehed laulsid bussis karaoket, siis läks aeg kiirelt ja rõõmsalt. Koobastes nägime nahkhiiri, kes magasid oma pesades. Rahvuspargis oli hulgaliselt erineva suurusega koski ja 16 erinevat järve. See kõik oli imeilus ning kõigile väga meeldis seal.
Oleme väga tänulikud, et meil oli võimalik kogeda Klanjeci koolipere ja vastuvõtvate perede erakordset külalislahkust ning õppisime palju Horvaatia looduse, ajaloo ja kultuuri kohta. Mai lõpus tulevad nad meile Häädemeestele külla ning on kindlasti suur rõõm kohtuda!
Artikli pani reisil osalenud õpilaste abiga kokku Aule Kink
VAHETUSÕPILASTENA UNGARIS MÄRTS 2025
Viibisime 2 nädalat Erasmus+ õpilasvahetuse raames Ungaris ning saime taaskord kogemuse võrra rikkamaks.
Elasime peredes. Ungari ja Eesti pereelus erilisi erinevusi pole. Küll aga rääkis vahetusema, et Ungari pered on valdavalt suured ning paljulapselised. Sellest tulenes ka kooli sisseastumise tava, kus esimesse klassi eelistati võtta lapsi, kelle vanem õde või vend seal juba õppimas oli. Nii võis juhtuda, et väljastpoolt tulevaid lapsi enam klassi ei mahtunudki.
Koolisüsteem ise oli palju vabam ja vähem distsiplineeritud. Igal klassil oli oma koduklass, kus õpetajad tunniplaani alusel tunde andmas käisid. Tunnid olid kärarikkamad ning vähem populaarsemad õpetajad pidid oma autoriteedi säilitamiseks vaeva nägema. Tavaline oli, et õpilane jõudis kooli või klassiruumi pärast kella helisemist, üldjuhul siiski kümne minuti jooksul. Vahetundides aeti juttu, mindi puhkeruumi või grilliti klassiruumis võileivagrilliga võileibu, mida tunni ajal süüa sai. Klassisisesed suhted olid sealjuures väga head ning kõik said üksteisega hästi läbi.
Toidud olid Ungaris maitsvad. Pered küpsetasid ja keetsid meile kahe nädala jooksul erinevaid rahvapäraseid toite, sealjuures oli rõhk just erinevatel püreesuppidel. Tihti oli toitude valmistamiseks kasutatud ube või herneid. Saime proovida Ungari populaarseid snäkke, näiteks kioskites müüdavat Kürtőskalácsi, mis inglise keelest tõlgituna tähendas korstnasaia.
Koos teiste noortega veetsime aega kohvikutes, üksteise juures kodudes ning korraldasime üheskoos filmiõhtu.
Budapestis oli palju parke, kus saime jalutamas käia ning tingituna lähedalasuvatest ülikoolidest pealinna Pesti pool, ei erinenud õhtune melu kuigi palju Tartu tudengite linnast.
Jääme oma vahetusperesid ja sealseid uusi tuttavaid igatsema ning plaanime kindlasti neid lähitulevikus uuesti külastada.
Oleme väga tänulikud kõigile, kes meie toreda projekti võimalikuks tegid!
Anette-Marie Õis ja Marian Mölder Häädemeeste KK 11. klassist
ERASMUS PROJEKTIREIS SAKSAMAALE NOV 2024
Häädemeeste Keskkoolil on juba aastaid meeldiv Erasmus+ partnerlussuhe Saksamaal asuva Schotteni linna Vogelsbergi kooliga. Nii Saksa kui Eesti õpilastel on võimalus üksteise koole külastada ning selle kaudu oma silmaringi avardada ja häid sõpru leida. 10.-16. novembril viibisid Schottenis õpirändel viis meie õpilast: Hendrik Allikas ja Jass Joann Tali 8. klassist ning Emma Kalnin, Artur Laagus ja Ragnar Pesor 9. klassist.
Schotteni kooliga tutvumiseks külastati õppehoonet ja vaadeldi tunde. 600 õpilasega koolimaja oli suur ja tundus esmapilgul keeruline nagu labürint. Eesti tutvustamiseks andsid meie õpilased ülevaate Eesti ajaloost, poliitikast, haridusest ja Häädemeeste Keskkoolist.
Projektis pannakse suurt rõhku koostöö- ja suhtlemisoskusele, seetõttu tegutseti enamasti gruppides. Omavahel suheldi inglise keeles, kuid Saksa keeleruumis viibides õpiti ju ka pisut saksa keelt.
Üks külastuse eesmärkidest oli tutvuda reaalse kogemuse kaudu ametitega, mida on võimalik Schottenis pidada. Töövarjutajad jagunesid kolme erineva asutuse vahel. Linnavalitsuses tutvustati õpilastele erinevaid ametikohti ning allasutusi. Eakatele inimestele suunatud spordikeskuses sai jälgida, kuidas töötajad võimlemistreeningut läbi viisid ning tutvuti ka kasutuses olevate masinatega. Kõige huvitavam ja praktilisem oli aga töövarjutada elektrikut, kes õpetas, kuidas kasutada erinevaid tööriistu ning ühendada juhtmeid lambi põlema panemiseks.
Õpilased külastasid kolmes erinevas suuruses Saksa linna. 10 000 elanikuga “kodulinn” Schotten oli vaikne ja väga hubane oma lugematu arvu vahvärk-stiilis majadega. Kahe Pärnu suuruses ülikoolilinnas Giessenis tehti enne kesklinnatuuri meeskonnatööd Giesseni Tehnikakõrgkooli tudengitega. Mandri-Euroopa finantspealinnas Frankfurdis oli kohane lasta end rahamuuseumis harida ning seejärel uidata põhjalikult restaureeritud vanalinnas.
Suurimaks väärtuseks kuuldu, nähtu ja tehtu seas pidasid õpilased koosolemist neid majutavate perede ja uute sõpradega. Meie õpilased tundsid end neis ilusates ja lahketes kodudes kui kuningakassid. Ühine õhtusöök kogu perega hakkab Eestis järjest haruldasemaks muutuma. Õpilased tõid eraldi välja, et seda oli mõnus kogeda. Õhtuti oli tore koos võrkpalli ja bowlingut mängida.
Suur rõõm on näha, kuidas tihti ei lõpe sõprussuhted ühe külaskäiguga, vaid jäävad kauemaks kestma. Nii sakslaste kui eestlaste seas on õpilasi, kes juba planeerivad korduskülastust – kas üksi või perega.
Suur aitäh Vogelsbergi koolile ja peredele Schottenis, Häädemeeste Keskkoolile ja Euroopa Liidule, tänu kellele sai reis toimuda.
Õpilasi saatsid õpetajad Heli Lank ja Ave Varik.
Artikli autor Ave Varik
ERASMUS+ ÕPIRÄNNE VIIS MEID FIRENZESSE VEEBRUARIS 2025
Häädemeeste Keskkool on saanud akrediteeringu, et osaleda Erasmus+ projektides. See annab lisaks õpilastele ka õpetajatele enesetäiendamisvõimaluse teistes Euroopa riikides.
Talvine vaheaeg viis meid Itaaliasse Firenzesse Teacher Academy kursusele, kus täiendasime oma inglise keele oskust. Päevad möödusid võõrkeelt kuulates ja purssides. Meie grupis oli lisaks meile neli prantslast ja üks poolakas. Vahel oli päris keeruline prantsuse aktsendiga keelt mõista. Tore oli teada saada meie rühmakaaslaste eluolust ning tõdeda, et ega me üksteisest nii palju erinegi. Ka neis riikides on suureks probleemiks noorte liigne sotsiaalmeedia tarbimine ja ühiskonna üleüldine ärevus.
Meil oli väga hea õpetaja Cristina Salvatori, kes innustas ja märkas iga õpilast. See õpilase rollis olemine oli kindlasti hea kogemus, mis aitab oma õpilasigi paremini mõista. Saime õpetajalt ka aktiivõppe ideid ja soovitusi, milliseid keskkondi tunnis kasutada.
Lisaks tutvustas Cristina meile Firenze toidukultuuri ja rääkis pikemalt Itaalia Toscana piirkonna koolisüsteemist. Kui meie väikeses Eestis on koolisüsteem ühtne, siis seal on piirkonniti erinevused, nii õpetajate palkades kui õpilaste koolikorralduses. Vanema astme õpilased käivad koolis ka laupäeviti, samas algab kool kusagil septembri keskel ja lõppeb pooles juunis. Väga suur roll on vanavanematel, kes lastelaste eest hoolitsevad, sel ajal kui vanemad tööl käivad.
Pärastlõunal, kui kool läbi, käisime koos grupiga söömas. Ära sai proovitud nii itaallastele omane pasta kui pizza.
Edasi tutvusime Firenze kultuuriväärtustega.
Firenze vaatamisväärsused on maailmakuulsad ning paljud neist kuuluvad UNESCO maailmapärandi nimistusse. Linna peetakse renessansi hälliks. Firenzest on pärit või seal elanud ka kirjanduse tundides käsitletavad kirjanikud, näiteks Dante ja Boccaccio. Külastasime kuulsat Uffizi kunstigaleriid, mille kollektsiooni kuuluvad paljud Euroopa tuntud kunstnikud, nagu Botticelli, Leonardo da Vinci, Michelangelo, Raffaello. Üks kuulsamaid teoseid, mida galeriis näha saab, on Botticelli “Veenuse sünd”.
Meie kooli lähedal asus väga suursugune Maria del Fiore katedraal (pühitsetud 1436. a). Katedraali kuppel on laotud telliskividest ja nimi vihjab Firenze sümbolile, liiliale (fiore – lill) või siis linna endisaegsele nimele Fiorenza. Seda sümbolit kasutatakse linna väga palju, näiteks võis selle leida pildina ka ostetud cappuccino´lt. Ei saa lisamata jätta, et kohvihind on Itaalias palju odavam kui Eestis. Kui Eestis on kohvikud pigem naiste pärusmaa, siis Firenze kohvikutes oli tore vaadata leti ees seisvaid vanemaid härrasmehi, kes pisike espressotass sõrmede vahel, teistega uudiseid vahetasid.
Jalutasime ka üle Ponto Vecchio – see on keskaegne kivisild, mis ületab Arno jõge ja on kuulus oma maalilise välimuse poole, silda täiendavad värvilised kaupmeeste kioskid, mis asuvad silla servade kohal.
Kõige ilusama ilmaga päeval külastasime ka 45 hektaril asuvaid Boboli aedu, mis on erilised oma alleede, lillepeenarde, veesilmade, purskkaevude ja skulptuuride poolest. Kõrgemalt avaneb kaunis vaade linnale ja mägisele maastikule.
Imestama pani see, et kuigi oli tegemist veebruariga, oli linnas palju rahvast, eelkõige turiste. Huvitav, kuidas nad turismi kõrghooajal linna ära mahuvad?
Kuna laupäeval pidime juba tagasi lendama, ei saanud me osa võtta kooli poolt korraldatud ekskursioonist. Võtsime selle retke ette reedel pärast tunde – sõitsime vaatama kuulsat viltust Pisa torni ja vanalinna.
Firenze avardas meie silmaringi oma arhitektuuri ja rikka kultuuripärandiga. Kindlasti saime kursuselt ideid, mida oma tunnis kasutada, ja muidugi keelepraktikat. Kuna meie kool osaleb erinevates välisprojektides, siis loodame, et saame ka tulevikus oma keeleoskust arendada.
Kaire Laine
Eeva Noni
ERASMUS+ õpiränne Lätti sept 2023
18.-22. septembril oli võimalus 8.-10. klassi õpilasgrupil osaleda keskkonnateemalises Erasmus+ projektis Lätis.
Meid võõrustas Staicele Pamatskole koolipere. Õpilased majutati peredesse, mis andis võimaluse inglise keeles suhtlemiseks ning näha lähemalt, kuidas läti kodudes elatakse.
5 päeva olid täis väga põnevaid ettevõtmisi, nagu näiteks räätsadega rabamatk, “metsaekspeditsioon” ehk orienteerumine metsas, kus igas punktis anti pisike hariv õppetund ning ülesanne lahendamiseks. Lisaks külastasime Ainaži linna, jalutasime selle ajaloolisel muulil ja tutvusime merekooli muuseumiga. Salacgriva linna looduskeskuses räägiti palju olulist vee teemadel ning praktilise ülesandena püüti isegi mõned kalad Salaci jõest välja.
Saime ka näha, kuidas väikeses perefirmas marju ja seeni kuivatatakse ja külmutatakse ning neist erinevaid maitsvaid tooteid valmistatakse.
Pikad jalutuskäigud andsid ülevaate Läti väga kaunist loodusest. Meie retki saatis ilus päikesepaisteline ilm, mis sellisel puhul üsna oluline on.
Õpilased tegid segagruppides töötades keskkonnateemalisi postereid ja esitlesid neid inglise keeles. Lisaks meisterdati looduslikust ja taaskasutatavast materjalist väikeseid vaipu.
Projektinädal lõppes spordipäevaga ning piduliku tunnistuste jagamisega lõpupeol.
Oleme väga tänulikud õpetaja Vizma Luusele ja tema meeskonnale, kes meie päevad nii sisukaks muutsid!
ERASMUS+ õpiränne Saksamaale november 2023
Viiel õpilasel Häädemeeste Keskkooli 8., 9. ja 12. klassist oli võimalus 5.-11. novembril 2023 külastada meie partnerkooli Schotteni linnakeses Saksa- maal.
Külastuse üks eesmärke oli pakkuda noortele võimalust tutvuda tööeluga Saksamaal, mõeldes enda tulevase karjääri peale. On väga kasulik enne otsuse langetamist erinevaid ameteid lähemalt uurida ja ka proovida. Õpilased said võimaluse töötada kaks päeva omal valikul kas autoremondi- töökojas, mahepõllumajanduse ja veiseliha tootmisega tegelevas farmis või eakatele inimestele suunatud spordikeskuses. Lisaks veetsid õpilased päeva erinevas vanuses erivajadustega inimestele abi pakkuvas sotsiaalkeskuses. Nad küll ei töötanud seal, kuid said siiski hea ülevaate, millega tegeletakse. Lisaks ööpäevaringsele hooldusele ja ka päevahoiule pannakse suurt rõhku puuetega inimeste integreerimisele ühiskonda. Erivajadustega ini- mesed on saanud selles kesku- ses võimaluse luua imeilusat kunsti ja käsitööd ning tegeleda metalli-, puidu-, maalri- ja tapeetimistööga. Valminud toodetest ja pakutavatest teenustest saab linnarahvas lugeda kataloogist. Sotsiaalkeskuse tagahoovis on vahva miniloomaaed eksootiliste lindude ja loomadega, kelle eest kannavad hoolt keskusest tuge saavad inimesed. Saksamaal on tavaline, et 1000 elanikuga asulas pole ühtki poodi või muud asutust. Schottenist 5 km kaugusel Rainrodis on sot- siaalkeskus asutanud korraliku toidupoe. Kümnest kaupluse töötajatest pooled on erivaja- dusega inimesed, kellele on leitud jõukohane koormus ja sobilikud tööülesanded. Kasulik on pood ka asula pensionäridele, kes saavad nautida taksoga Shottenisse söögipoolise järele sõitmise asemel jalutuskäikku kohalikku kauplusesse. Veendusime, et Saksamaal on abivajavad inimesed heades kätes.
Põnev oli ka teise riigi koolimaja külastus ja tundide vaatlemine. Samuti kodudes ööbimine – Schotteni kooli õpilased pakkusid meie õpilastele majutust. Tuli tõdeda, et sakslased on äraütlemata viisakad, sõbralikud ja lahked võõrustajad.
Viimasel päeval toimus ekskursioon Saksamaa finantspealinna Frankfurti. Jalutasime moodsate pilvelõhkujate vahel paiknevas põhjalikult restaureeritud värviliste majadega vanalinnas. Frankfurdi arvukatest muuseumidest külastasime Rahamuuseumit. Lisaks muule põnevale juhiti meie tähelepanu 12 kg kaaluvale kullatükile, mille väärtus on hetkel 800 000 eurot.
Saksamaal käisid õpilased, kes õpivad teise võõrkeelena saksa keelt. Projektis osalesid ka Hispaania õpilased, kes ei olnud saksa keelt õppinud, seetõttu toimusid tegevused inglise keeles. Lisaks inglise keele praktiseerimisele, haaras saksakeelses keskkonnas viibides aga silm ja kõrv ka saksakeelset, samuti oli võimalus õhtuti kodudes keelt harjutada. Õpilased tunnistasid, et pärast reisi vaatavad nad keele õppimisele teise pilguga. Nüüd on neil ju Saksamaal sõbrad, keda oodatakse kevadel vastukülaskäigule.
Mis meeldis õpilastele nädala jooksul kogetust kõige rohkem?
Alison Moora jaoks (12. klass) oli üllatavalt lahe ja rahustav farmi tapamajas liha pakendada, huvitav oli ka suurt lõigatud lehma ühest külmruumist teise viia. Maria Auväärti (9. klass) arvates oli väga äge ise autol rehve vahetada. Marcus Maddison (9. klass) nautis kõige rohkem õhtuid pere ja majutaja sõpradega. Laura Jantsoni (8. klass) jaoks oli suurim väärtus uute inimeste tundmaõppimine ning autoparanduses tegutsemine. Jesper Muhule (8. klass) meeldis kõige rohkem Frankfurdi külastus. Me ei tea praegu, kuidas see kiiresti möödunud nädal Saksamaal õpilaste karjääri või mõnda muud elu tahku mõjutab, kuid esialgu võime päris kindlalt öelda, et Schottenis oldud päevad ei lähe meil kellelgi niipea meelest. Suur tänu Häädemeeste ja Schotteni koolile selle võimaluse eest!
Õpilasi saatsid ja teksti panid kokku õpetajad Mai Nitschke ja Ave Varik.
Saksamaa õppereisi artikkel Liiviranna lehes. Kooli Facebookis kajastus.
ERASMUS + ÕPIRÄNNE HISPAANIASSE: Häädemeeste Keskkooli õpilased veetsid Erasmus+ projekti raames nädala Hispaanias aprillis 2024
Aprillis 2024 suundusid meie kooli 5 õpilast: Karolin Saarts, Iiris Vaikmäe, Karl-Eerik Vaikmäe, Jass-Joann Tali ja Hendrik Allikas koos õpetajate Viktor Koopi ja Aigi Treumuthiga Erasmus+ projekti raames külastama Hispaanias Monovari linnas asuvat kooli nimega Colegio Divina Pastora. Reisipäevad kestsid nii tulles kui ka minnes umbes 14 tundi ning olid üsna väsitavad, kuid kõik sujus ilma suuremate viperusteta.
Esimesel päeval koolis sai selgeks, et kõik on väga sõbralikud, sest külalised võeti väga soojalt vastu ning ette oli valmistatud väga huvitav programm terveks nädalaks. Projekti peamiseks eesmärgiks oli keskkonnahoid ja digipädevuste õpetamine vanemale põlvkonnale. Näiteks käidi ühiselt korjamas linnaäärsetelt aladelt prügi, mida võis igal sammul leida hulganisti. Vanavanemate digipädevuste tõstmise jaoks pandi ühiselt paika plaan, kuidas oleks seda kõige tõhusam teha.
Lisaks erinevatele töötubadele koolis viidi külalised ka huvitavatele ekskursioonidele Monovari, Alicantesse ning Valenciasse. Kõik kohad jätsid suurepärase mulje ning tulevikus Hispaaniat külastades on hea teada, et tuttavad paigad on seal juba ootamas.
Hispaanias käinud õpilased hindasid kogemuse juures kõige enam seda, et neil oli võimalus avardada oma silmaringi ning avastada Hispaania erinevaid paikasid. Lisaks reisimisele loodi väärtuslikke sõprussuhteid kohalike noortega, kellega sai usinasti inglise keelt praktiseeritud.
Artikli kirjutas Aigi Treumuth koos reisil käinud õpilastega
Stressimaandus palmisaarel. Erasmus programmi koolitus “Stressi ja konfliktiga toimetulek” Tenerifel
Stress on sõna, mis muutub meie ühiskonnas järjest populaarsemaks. Tundub, et kõik on alatasa stressis. Aga mis see stress tegelikult on? Seda läksingi mina enda jaoks välja selgitama märtsikuu teisel nädalal (10. – 16. märts) kaunile Hispaaniale kuuluvale Tenerife saarele, kus toimus ELA (Erasmus Learning Academy) programmi koolitus “Stress and Conflict Management” (tõlge: Stressi ja konfliktiga toimetulek).
Pärast seitsmetunnist lendu Riiast Tenerifele ootas mind ees tunnine autosõit saare põhjaosas asuvasse maalilisse linnakesse nimega Puerto de la Cruz. Koolituse toimumispaik ja osalejate ööbimine olid samas hotellis. Hispaaniapärane väike hotell Marquesa asus Puerto de la Cruzi südalinnast kaheminutilise jalutuskäigu kaugusel. Esimese päeva õhtul oli meile planeeritud tutvustav jalutuskäik Puerto de la Cruzis, mille käigus tutvusime linna peamiste vaatamisväärsustega.
Koolitus ise algas igapäevaselt kell kaheksa ning kestis keskmiselt 5 tundi päevas. Koolitajaks oli Itaaliast pärit imetore Valeria, kes on Tenerifel koolitusi teinud kolm aastat. Ta suutis juba esimestel koolitustundidel luua sooja ja avatud keskkonna. Kui koolitusel osalejate jaoks oli see esimene koolitus Tenerifel, siis Valeria jaoks oli see viimane. Koolitusrühmas oli 16 inimest ning lisaks Eestile olid esindatud Leedu, Poola, Saksamaa, Portugal, Prantsusmaa, Kreeka ja Horvaatia. Koolitusel osalejad ei olnud kõik õpetajad, vaid nende seas oli ka koolijuhte ning teisi haridussüsteemi töötajaid.
Koolituspäevadesse mahtus nii teooriat kui ka praktilisi ülesandeid. Teooriaosas arutlesime selle üle, mis need stress ja konflikt üldse on, ning jagasime meetodeid, kuidas me ise nendega igapäevaselt toime tuleme. Suureks küsimuseks muutus kogu koolituse käigus see, et kas konflikti ja stressi on võimalik ka nautida? Jõudsime järeldusele, et kõik mis tundub olevat negatiivne, on seda sellepärast, et meie ise nii arvame. Kui muudame oma mõttemaailma, muutub tihti ka maailm meie ümber.
Koolituse praktilise osa võib jagada kaheks: individuaal- ja rühmatööd. Rühmatööd olid hea viis enda proovilepanekuks võõrkeeles suhtlemisel ning rühmades töötamine aitas kaasa uute tutvuste loomisele. Individuaalsed ülesanded olid aga tihti sügavama sisuga ning panid mõtlema nii enda kui ka teiste käitumisele ning sellele, kuidas saame ise stressi mõjutada või teinekord isegi täiesti ära hoida. Kõik harjutused ja ülesanded proovisime läbi teha ja arutada nii õpetaja kui ka õpilase vaatepunktist. Koolituse eesmärgiks oligi ju see, et õpime uusi võtteid ning proovime neid oma igapäevaelus kasutama hakata ning õpilastele edasi õpetada, sest õpetajad ei ole ainsad, kes stressi ja konfliktiga tegelema peavad.
Nädala jooksul mahtus päevadesse ka mitmeid arutelusid igapäevaselt haridustöötajaid puudutavatel teemadel. Oli lohutav kuulda, et probleemid haridusmaastikul on sarnased kõigis riikides – austus õpetajate ja õpetajatöö suhtes, õpetajate kehv pealekasv ning muidugi ei jäänud kõnelustest välja ka palgateemad.
Tõsise õppimise ja eneseharimise kõrvalt oli meil aega nautida ka maalilist Tenerifet. Pea igapäevaselt olid meil väljasõidud erinevatesse saarel asuvatesse paikadesse. Külastatud said erinevad linnad saarel (näiteks La Laguna, La Orotava ja Garachico), kaunis Loro Parque ning nähtud sai ka vulkaan Teide, mis on Hispaania kõrgeim punkt. Väljasõitudel saatsid meid praktikandid Itaaliast, kes rääkisid meile saare ajaloost ning tõid välja põnevaid fakte külastatavate paikade kohta.
Häädemeeste Keskkooli eripedagoog Gäthlyn Kukk
